- English
- Español
- Português
- русский
- Français
- 日本語
- Deutsch
- tiếng Việt
- Italiano
- Nederlands
- ภาษาไทย
- Polski
- 한국어
- Svenska
- magyar
- Malay
- বাংলা ভাষার
- Dansk
- Suomi
- हिन्दी
- Pilipino
- Türkçe
- Gaeilge
- العربية
- Indonesia
- Norsk
- تمل
- český
- ελληνικά
- український
- Javanese
- فارسی
- தமிழ்
- తెలుగు
- नेपाली
- Burmese
- български
- ລາວ
- Latine
- Қазақша
- Euskal
- Azərbaycan
- Slovenský jazyk
- Македонски
- Lietuvos
- Eesti Keel
- Română
- Slovenski
- मराठी
- Srpski језик
Elektritorni kõrguse disain
Elektritorni kõrguse disain
Kõrgus on tavaliselt 25-40 meetrit.
Püloonid ehitatakse enamasti elektrijaamade ja põllul asuvate jaotusjaamade lähedusse. Olles oluline rajatis energiasektoris, võivad püloonid juhtida õhuliini juhtmeid ning täita kaitse- ja toerolli. Elektritornide projekteerimine, valmistamine, paigaldamine, hooldus ja kvaliteedikontroll on olulised tagatised kaasaegse elektrisüsteemi toimimiseks ja arendamiseks.
Kogu torn koosneb peamiselt kolmest osast: torni peast, torni korpusest ja tornijalast. Kui see on kaablitorn, lisab see ka kaabliosa.
1, torni pea
Tornijalast torniosale muutub järsult (korduvast katkendjoonest välja) tornipea ülaltoodud osast välja, kui lõikes teravat muutust ei toimu, siis on ristõlasüsteemi alumise kõõlu ülemine osa tornipea.
2, tornijalad
Vundamendi kohal olevat torni osa nimetatakse tornijalaks.
3, torn
Jalgade ja torni vahelist lõiku nimetatakse kehaks.
Kõrgus on tavaliselt 25-40 meetrit.
Püloonid ehitatakse enamasti elektrijaamade ja põllul asuvate jaotusjaamade lähedusse. Olles oluline rajatis energiasektoris, võivad püloonid juhtida õhuliini juhtmeid ning täita kaitse- ja toerolli. Elektritornide projekteerimine, valmistamine, paigaldamine, hooldus ja kvaliteedikontroll on olulised tagatised kaasaegse elektrisüsteemi toimimiseks ja arendamiseks.
Kogu torn koosneb peamiselt kolmest osast: torni peast, torni korpusest ja tornijalast. Kui see on kaablitorn, lisab see ka kaabliosa.
1, torni pea
Tornijalast torniosale muutub järsult (korduvast katkendjoonest välja) tornipea ülaltoodud osast välja, kui lõikes teravat muutust ei toimu, siis on ristõlasüsteemi alumise kõõlu ülemine osa tornipea.
2, tornijalad
Vundamendi kohal olevat torni osa nimetatakse tornijalaks.
3, torn
Jalgade ja torni vahelist lõiku nimetatakse kehaks.
